Köstrist ja kirikust aabitsavalgus
Kambjaski hakatust sai.
Ignatsi Jaaguga kõigile selgus:
eestlaste maailm on lai.
Tiina Tiideberg
(salm Kambja kooli laulust)
Kooli nime lugu
Ignatsi Jaak, kelle kohta “Eesti entsüklopeedias” märgitakse, et ta oli esimesi eesti rahvusest õpetajaid, sündis umbes 1670. aastal Kambja kihelkonnas Palupera mõisale kuulunud Kavandu külas ja suri 1741. aasta maikuu algupoolel Kambjas.
Kui 1684. aasta sügisel avati Tartu lähedal Piiskopi mõisas Bengt Gottfried Forseliuse seminar (talu)rahvakooliõpetajate ja köstrite ettevalmistamiseks, pääses nooruke talupoiss Ignatsi Jaak sinna õppima Kambja kirikuõpetaja Andreas Virginiuse soovitusel ja utsitamisel.
“Forseliuse kasvandikest kõige tuntum on Ignatsi Jaak ja seda kõigiti põhjendatult, sest tema koos Pakri Hansu Jüriga käis oma teadmisi demonstreerimas kuningas Karl XI ees ja mõistagi pidid need kaks olema parimatest parimad.” – nõnda on kirjutanud ajalooprofessor Sulev Vahtre 1686. aasta detsembris toimunud sündmusele mõeldes. “Stockholmis esines Forselius oma kasvandikega Eestimaa piiskopi Heinrich Gerthi ja seejärel juba kuninga enda ning mitme kõrgema ametikandja ees. Poiste lugemise ja laulmise oskus jättis kuningale nii hea mulje, et ka kinkis oma käega mõlemale ühe kuldtukati. Peatselt järgnes kuninga korraldus asutada kool igasse Eesti- ja Liivimaa kihelkonda. Kambjas ja eriti Ignatsi Jaagu kodukülas oli Rootsi kuninga juures käimine muidugi suursündmus, mida veel 50 aastat hiljem, pärast sõja- ja katkuaegu, elavalt mäletati.”
Ignatsi Jaagu koolmeistritöö algas Rõngus. Seejärel oli ta ametis Otepääl, kuid haigestus, tuli tagasi koju ja pidas kooli oma kodukülas Kavandus. Otepääle tagasi minnes töötas ta koolmeistri ja köstrina. Pärast seda tegutses Ignatsi Jaak kodukihelkonnas ja oli aastal 1699 koolmeistriks Kambja kirikumõisas, aastal 1700 Kambja külas ja alates 1701. aastast Unipiha külas. Raamatus “Kambja kihelkonna ajalugu” (koostaja Kristjan Luhamets) märgitakse, et Kambja köstriks ja kooliõpetajaks sai Ignatsi Jaak kas aastal 1702 (visitatsiooniprotokolli järgi) või aastal 1704 (vaimulik Sutori kirja järgi).
Ignatsi Jaak oli Kambjas ametis ligi 40 aastat. Ta võis juba 1720. aastal konstateerida, et on andnud kooliõpetust umbes 500–600 lapsele. Tema juures käidi koolmeistri ametit õppimas ka väljaspoolt Kambja kihelkonda.
2021/2022. õppeaastast kannab kool Kambja Ignatsi Jaagu Kooli nime.
Toivo Ärtis
Kooli aastaraamat
Tootsi Taskud ilmub aastast 1996 (aastani 2015 sõnailu ja pildivara kogumikuna). Ilmavalgust on näinud 20 Tootsi Taskut.
Kooli logo lugu
Kooli logo esialgse variandi autor on kooli vilistlane Tõnu Soo.
1986. aastal tähistati üle Eesti rahvakoolide 300. aastapäeva, Kambjas korraldati selle olulise teetähise jäädvustamiseks suurejoonelised pidustused 1987. aasta kevadel ja selleks puhuks kujundas Tõnu Soo rinnamärgi, millel oli kiri „Kambja kool“ ja aastaarv 1686. Märgil on kujutatud talupoissi, kes hoiab õlgadel hobuserange, millest moodustuvad tähed „a“ ja „b“ („A, b, hakka pähe!“). Talupoiss ja tekst märgil on kujundatud Rootsi värvides (sinine ja kollane). Aastaarvu 1686 raamib all servas sinimustvalge viir.
2020. aastal tegi vilistlane Heigo Mägi koolile sünnipäevaks toreda kingituse ja digitaliseeris, vektoriseeris, värvindas ning lõi erimõõdulised logod Tõnu Soo loodud trükislogost. Sellest ajast peale on logo olnud aktiivses kasutuses nii trükistel kui ka veebikeskkonnas.
Kooli 335. sünnipäeva eel disainis vilistlane Eva Unt algse autori Tõnu Soo nõusolekul logo veelgi täpsemaks, lisades Ignatsi Jaagu nime ja määras ka logol kasutatavad värvitoonid.
Kaugelt vaadates meenutab logo paljudele Rootsi kuningakrooni ja ehk see nii ongi: ühel märgil on saanud kokku Rootsi riik ja kuningas, kelle heakskiitmisel avati Eestis 1686. aastal talurahvakoolid, neis koolides käinud Eesti talulapsed ja aabitsatarkus ning Eesti rahvusvärvid.
Märgiline on seegi, et logo lõplik variant on valminud 30 aasta jooksul kooli kolme vilistlase ühistöö tulemusena.
Kooli laul
Anneli Vilbaste/ Tiina Tiideberg
Kallid on lapsepõlverajad,
ehk mõni mälestus veel.
Hinge jääb iidne koolimaja –
algus me haridusteel.
Jätkame reisi ja tõuseme lendu,
ootamas tarkuse mäed.
Rohkem on meil siis rõõmu ja indu,
kui saame koolist need väed.
Teretan sõpra,
küsin talt vapralt:
„Kuidas see rehkendus käib?“.
Läheme koos. Ühises hoos
midagi sündida võib.
Köstrist ja kirikust aabitsavalgus
Kambjaski hakatust sai.
Ignatsi Jaaguga kõigile selgus:
eestlaste maailm on lai.
Uurides, õppides paljutki muudame –
on noorte keerata rool.
Siis vaid kõike oskame, suudame,
kui toetab kodu ja kool.
Lugemik kätte!
Võtame ette
kaunimad kodused lood.
Süda saab sooja –
oled siis looja,
maailmal õnnistust tood.
Kooli ajajoon
1684 – B.G. Forseliuse seminari asutamine.
1686 – Kambja kiriku õpetaja Andreas Verginius rajas Kambja kooli.
1702 (1704) – Kambja kooli õpetajana alustas tööd Ignatsi Jaak. Ta töötas õpetajana kuni 1744. aastani.
1765 – Kambja kihelkonnas oli asutatud 8 külakooli.
1843 – Kambjas luuakse kihelkonnakool (külakoolist kõrgem õppeasutus). Esimene õpetaja oli köster Johann Tarrask.
1914 – Kambja koolis õpetas Vabadussõja kangelane Julius Kuperjanov.
1919 – Suure-Kambjas avati uus kool.
1954 – Koolile ehitati hüdroelektrijaam.
1961 – Kambja kool muudetakse 8-klassiliseks.
1965 – Kambjas avatakse uus koolimaja. Kool kolib Suure-Kambjast Kambjasse.
1987 – Kambja koolist saab 9-klassiline kool.
1998 – Pandi nurgakivi uuele koolihoonele.
2005 – Uus koolihoone sai valmis.
2021 – Kambja põhikooli uueks nimeks saab Kambja Ignatsi Jaagu Kool.
Allikas: M. Pehlak “KAMBJA KOOL – juured ja tänapäev”
Koostas ühiskonnaõpetuse ja ajalooõpetaja Jarmo Tael.