Õpilaste osalemine loodushariduslikes aktiivõppeprogrammides, mille käigus kinnistatakse koolis õpitut ja omandatakse uusi teadmisi ökoloogilisest tasakaalust, on kahtlemata väga tähtis. Elukeskkonna toimimisest arusaamine võimaldab keskkonnasäästliku, vastutustundliku ja jätkusuutliku käitumismudeli kujunemist, mis omakorda loob võimaluse Eesti inimestele puhta ja mitmekesise elukeskkonna säilitamiseks.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk on kujundada arusaama, et inimene on osa loodusest, loodus on majanduse ja kultuuri alus ning keskkonnakaitse ja -kasutuse vahel peab valitsema tasakaal. Programmi raames toetatakse tegevusi, mille teemaks on säästva keskkonnakasutuse põhimõtete, looduse ja inimühiskonna seoste, looduses toimuvate protsesside ja elurikkuse tundmaõppimine.
Selle eesmärgi saavutamiseks külastasid kõik Kambja Põhikooli õpilased sel õppeaastal KIKi eraldatud rahalise toetusega Võrtsjärve õppekeskuse järvemuuseumi, kus õppeprogrammi „Kalad“ raames tehti endale selgeks, millised kalad elavad Eesti järvedes ja jõgedes ning sõideti parvega Võrtsjärvel.
Kambja Põhikoolis on keskkonnateadlikkuse projektide eestvedaja juba mitu aastat loodusainete õpetaja Gerli Edela. Järgmiseks õppeaastaks on tal projekt juba valmis kirjutatud ja esitatud. Jääme huviga uusi õppekäike ootama!
Marika Karo
Õppekäigult kogunenud teadmisi ja muljeid jagab 3. klass:
Maikuus toimus väljasõit Võrtsjärve järvemuuseumi. Kogunesime fuajees ja seal tutvusime oma juhendaja Rita-Anettega. Kõigepealt sai igaüks ennast sägameetri peal mõõta ja vaadata, kui vana ta oleks sägana ehk siis säga aastates. Edasi räägiti meile iga akvaariumi juures nende asukatest. Lastele tutvustati Võrtsjärves elavaid kalu ja nende eluviise. Palju põnevust pakkus kilpkonn. Meie jaoks tuli üllatusena, et maa peal kilpkonn nii kiiresti suudab edasi liikuda. Kui akvaariumitele sai ring peale tehtud, siis said lapsed oma kuulamis- ja lugemisoskust kontrollida töölehte täites. Sellele järgnes tunniajane parvesõit. Parvesõidul imetlesime merd ja kaasavõetud toiduga saime kõhtu kinnitada. Tagasi jõudnult ootasid meid ees erinevad mängud. Alustuseks sai proovida, kui kannatlik kalamees oled. Pidi viskama kolme rõngast ja kui olid hästi püüdlik, said ka suurema kala kätte. Edasi jagati lapsed rühmadesse ning algaski tegutsemine. Mängudes sai meelde tuletada õpitut enne parvesõitu. Mängupesasid oli kokku viis. Mõnes pesas oli kergem, mõnes natuke raskem. Kõigil oli võimalus oma teadmisi rakendada ja rühmas kasulik olla. Kõige viimaks mängisime kogu klassiga mängu „Angerja teekond“. Angerjas pidi oma kudemiskohast koju tagasi jõudma.
Sabrina
Mulle meeldis kõik, kuigi ma olin seal juba enne käinud. Kõige rohkem meeldis mulle siiski parvesõit. Tore oli igasuguseid mänge mängida. Sain erinevaid kalu meelde tuletada. Mul oli väga tore.
Craig
Mulle meeldis parvesõit, sest seal sai süüa ja binokliga vaadata. Eriti meeldisid mulle mängud.
Mia Britt
Mulle meeldis kõige rohkem kalade ruumis, sest seal olid maa all kalad. Kõige põnevam oli angerjas, kellel olid sinised silmad ja silmaauk oli valge. Mulle meeldis kõik ja ma tahaksin seda kohta veel külastada.
Argo
Mulle meeldisid erinevad kalad. Näiteks säga, haug, tuur ja angerjas, sest haruldased kalad on ägedad. Mulle ei meeldinud parvesõit, sest seal ei olnud midagi teha.
Maria
Mulle meeldis järvemuuseumis põhimõtteliselt kõik. Eriti meeldis see, kui me mõõtsime üksteist ja pikkuse järgi sai teada, kui vana sa oleksid, kui sa oleksid säga. See oli sägameeter.
Gustav
See oli suuremalt osalt lõbus, kuigi parve peal läks nagu igavaks. Kuigi see oli põnev. Säga oli väga lahe ja kilpkonn oli vahva. Ma nägin latikat, see nägi väga lapik välja.
Melinda
Ma sain uusi asju teada. Mulle meeldisid mängud ja kalasid vaadata ja kilpkonna puudutada. Ma ei teadnudki, et kilpkonnad nii kiiresti kõnnivad.