Koolivaheajaeelsel nädalal jätkame kooliloolist viktoriini. Kolmanda küsimuse õige vastus: Kristi Petolai töötab presidendi assistendina. Neli küsimust on veel esitamata, mistõttu tasub kindlasti osalejaks-vastajaks hakata. Auhindu jagatakse nii täpsematele vastajatele kui loosi tahtel kõigile, kes on ettevõtmisel osalenud.
Kooliloolise viktoriini neljas küsimus:
Aastatel 1919 kuni 1965 asus Kambja kool Suure-Kambja külas endises mõisahoones. Sellest pikast perioodist on läinud eriliselt tähtsa päevana ajalukku 23. märts 1955 – siis anti käiku õpilaste ja õpetajate koostöös valminud elektrijaam, mis hakkas valgust andma koolimajale, õpilaste elumajale, rahvamajale, metskonna hoonele ja kahele taluperele. Tänapäevaste arusaamade kohaselt võib öelda, et tegemist oli keskkonnateadliku ettevõtmisega, sest elektri tootmisel kasutati üht taastuvat loodusvara.
Millist taastuvat loodusvara kasutati elektri tootmiseks Suure-Kambjas?
Vastusevariandid kell 17:
Kas elektritootmiseks kasutatud taastuv loodusvara oli: a) tuul b) hakkepuit c) vesi ?
Vastuseid oodatakse kuni kella 20ni e-posti aadressile toivo.artis@kamba.edu.ee
Kooliloolise viktoriini neljas küsimus oli ehk veidi keerulisem, kui vastaja püüdis oma peaga vastust nuputada, kuid eks sellises variandis viktoriini puhul on ju loomulik, et “guugeldades” laiendatakse oma silmaringi ja saadakse uusi teadmisi. (Mina, kes ma sõnastasin selle küsimuse hommikul varasemate teadmiste põhjal, olin lõunapaiku väga üllatunud, et Kambja kooli elekrtijaama teemal “guugeldamine” toob nii kergesti õige vastuse.)
Õigeks vastuseks on aga variant c ehk vesi. Kambja kooli õpetajad ja õpilased ehitasid hüdroelektrijaama ehk rajasid elektrienergia tootmiseks ojavee teele paisu. Nõnda tekitati Suure-Kambjas elektrivalgust aastatel 1955 kuni 1961.
Viies küsimus juba teisipäeva hommikul!