Infootsing Kambja kooli 334. aastapäeva tähistusnädalal (Vihje!)

Huvilised (õpilased, õpetajad, lapsevanemad) on alates esmaspäevast võinud osaleda Kambja kooli 334. tegevusaasta tähistamise puhul korraldatavas infootsingus.
Esmaspäeval ja teisipäeval vastanutele lisati iga õige vastuse puhul üks preemia- või boonuspunkt. Alates kolmapäevast lisapunkte ei lisandu, sest avalikuks saab vihje, mis kergendab oluliselt õigete vastuste leidmist.
Kõnealuse infootsingu kõik vastused (ehk siis õigeid vastuseid sisaldavad veebimaterjalid) on leitavad guugeldades, kui kasutad otsisõna IGNATSI JAAK.
Vastuseid oodatakse e-posti aadressile toivo.artis@kambja.edu.ee neljapäeval, 15. aprillil kella 12ni.

Kaeva veebis ja Sa leiad õiged vastused!

Küsimus nr 1:

Tartu lähistel alustas 1684. aasta sügisel tegevust kool, milles Bengt Gottfried Forselius ja tema abilised õpetasid erksamaid noori talupoisse talurahvakoolide õpetajateks. Nimeta kolm noormeest, kes olid  Kambja kihelkonnast valitud ja seminari õppima saadetud? (3 punkti)

Küsimus nr 2:

Talupoistest koolmeistrite koolitajale Bengt Gottfried Forseliusele ja tema kõige edukamatele kasvandikele sai 1686. aasta sügisel osaks au olla kutsutud Rootsi kuningakotta.  Kes olid need kaks talupoissi, kelle teadmiste headuses kuningas Karl XI veendus? (2 punkti)

Küsimus nr 3:

Bengt Gottfried Forseliuse ja tema kõige tublimate õpilaste jõudmist Rootsi kuninga palge ette on kajastanud ühes oma teoses (pagulas)kirjanik Herbert Salu. Nimeta romaani pealkiri. (1 punkt)

Küsimus nr 4:

Eesti õpetajaskonna võrdkujuks nimetatud Ignatsi Jaak tegi oma elutöö ligi neljakümne aasta jooksul Kambja koolis, kuid enne seda jõudis ta talulapsi õpetada ka mujal. Nimeta veel kolm kohta, kus Ignatsi Jaak koolmeistrina töötas. (3 punkti)

Küsimus nr 5:

“Eestlaste sajandeid vana visa tahtmine õppida, uusi asju teada saada, vaimuelu elada aitas meil alles jääda. Ikka oli ka kõige vaesemas külas mõni ärksama meelega mees, kes jagas vaimuvara. Forseliuse parim õpilane Ignatsi Jaak ei jätnud köstri ja kooliõpetaja ametit pärast laastavat Põhjasõda. Ometi oli siis aeg, mil väheseks jäänud rahvas vaevu kõhu täis sai ja oleks võinud arvata, et kooliharidus peab natuke ootama. Aga ei oodanud.” – kes Eesti Vabariigi presidentidest arutles nõnda 2002. aasta mais peetud kõnes. (1 punkt)

 –